SISSEJUHATUS. MIKS METSAD VEEL EKSISTEERIVAD? 

Kui sa vaatad Euroopat kosmosest läbi satelliidi digitaalse silma, märkad pealtnäha pidevaid struktuure, mis on moodustatud tohutust tumerohelisest metsamaast. Kui sa võrdled meie mandrit teistega, siis avastad, et Euroopa on tegelikult saar maailma metsas.

KUS ON METS? METSA ALA ON AJALOOLISTE MUUTUSTE TULEMUS

Enamikule Euroopa maastikule on looduslikult omane metsa taimestik. Kui me jätaksime põllumaa kasutusest välja, nagu tänapäeval tehakse, siis metsade ala oleks umbes 90% mandrist, jättes välja kõrgemad mägede alad üleval pool puude piiri, rändluited mere kaldal, suured jõeorud ja nende lähedus ning inimeste tehtud betoondžunglid.

KELLE OMA ON METS? METSADE OMANDIÕIGUSEL ON MÕJU NENDE KVALITEEDILE JA KÄTTESAADAVUSELE.

Euroopa metsad saame jagada kolme grupi, mis erinevad avalike metsade protsendimäärade osas. Me peame meeles pidama, et metsade kvaliteet ja kättesaadavus ei ole mitte ainult põhjustatud omandiõigusest, vaid ka metsa alade, pealinnade ja rahvastiku tihedusest.

MIS ON METS? EUROOPA METSADE TERVIS JA MITMEKESISUS.

Taimede moodustumisel on Euroopas paralleelne paigutus ja see on päris erinev. Nende struktuur on mõjutatud ookeani kliimast mandri lääneosas ja mandrilisest kliimast idas.

INIMENE JA METS, METSAMAJANDUS JA LOODUSKAITSE

Euroopa metsad paiknevad tavaliselt põllumajandusele ebasobivatel aladel. On olemas ka väike metsade esindus, mis on puutumata inimese poolt. Looduslikud metsad (mis ei ole inimese poolt mõjutatud) moodustavad 4% kõikidest Euroopa metsadest, kuigi looduslikkuse definitsioon on erinev riigiti.

MILLISED HAKKAVAD METSAD OLEMA? TULEVIK JA OHUD

Nii kaugele kui kirjalikud dokumendid pärinevad metsanduse algusest, on olnud märke tootmistsükli häirest: massiline putuka kahjustus, looduslikud katastroofid ja kummalised kliimamuutused – põud, tugevad tuuled, üleujutused, karm külm.