FORESTS IN EUROPEAN COUNTRIES
Ungari asub Euroopa keskel, Karpaatide kiltmaa kesk-ja lääneosas. Selle topograafiliste ja geograafiliste tingimuste pärast ei arvestata seda eraldi üksustena, kuid see on sarnane naaberriikide aladega. Tänu kiltmaa omadustele on suur osa Ungarist lame (madal), ainult 1/3 tõuseb 200m ja väikesed 2% on üle 400 m merepinnast. Kõrgeim tipp on Kikes-tetö (1014m), madalaim koht on jõe Tizza üleujutusala 75.8m riigi lõunaosas. Iseloomulikud alad on keskmise kõrgusega Põhja- ja Trans-Dunaabia mäed ja kaks madalikku: Suur madalik ja Väike madalik. Kahe mäe nõlvad on enamasti kaetud metsadega.
Kogu vesi saadakse kahest suurest jõest – Danube ja Tiszajõest, nende pikkused on vastavalt 417 ja 598 km. Oluline osa looduslikust veest on pärit Alpidest ja Karpaatidest ning voolab riigi territooriumil asuvatesse kahte suurde jõkke. Suurimad järved on Balatoni järv (598 m2), Velencei järv (26km2) ja Austria piiri ääres asuv Fertö järv ( 322 km2), millest 82km2 on Ungaris.
Kliimat mõjutavad 3 tegurit: kontinentaalne kliima, mis tuleb Ida-Euroopast, mereline kliima läänest ja vahemereline vahemerest. Aasta kesmine temperatuur on 8-110 C. 18-230 C juulis ja 0-40 C jaanuaris. Sademete hulk Kesk-Tisza regioonis on 450-500 mm, mägedes 700-800mm. Seega looduslik taimestik on suurel madalikul iseloomulik stepile ning mägedes on laialehised metsad.
 | METSADE ISELOOMUSTUS JA METSATÜÜBID Suurim osa Ungarist kuulub Euroopa lehmetsade vööndisse Suures madaliku alad metsade stepi alasse. Kuigi Ungaris on säilinud algsest taimkattest vaid 9%. |
 | ISELOOMULIKUD JA ERANDLIKUD FAUNA JA FLOORA LIIGID METSAS Hariliku pöögi (Fagus silvatica) metsad asuvad peamiselt mägedes, keskmisel kõrgusel 600 m merepinnast ja madalamatel, kuid jahedamatel ja sademeterohkematel aladel - Trans-Danuubia aladel. |
 | LOODUSKAITSE VORMID NAGU RAHVUSPARGID JA NATURA 2000 ALAD Intensiivne loodusväärtuste kaitse metsades (taime- ja loomaliigid, geoloogilised väärtused) on saavutatud viisil, kus neid on nimetades kaitsealusteks ja range kaitse alusteks. Sellised on rahvuspargid (10), maastikukaitsealad, looduskaitsealad, ja kaitstavad looduse üksikobjektid. 9.6% riigi territooriumist on seadustega kaitse all. |
 | METSAKORRALDUS
Metsaga kaetud ala on Ungaris viimase 80 aastaga suurenenud. See on tänu suuremõõtmelise metsastamise saavutamisele ning puuistutusele, mis on välja töötatud professionaalsete metsameeste juhendamisel. Tulemuseks on metsamaa, mis 1921 aastal ulatus vaevalt 1 miljoni hektarini on tänaseks päevaks ületanud 1.9 miljon hektarit. |
Copyright © Pál Kovácsevics
© CILP - cilp.lasy.gov.pl
