Get Involved

 

YPEF - the biggest European school contest dedicated to forests and forestry - click on Get Involved

Witamy!

Vítajte !

Willkommen!

Vítejte!

Tere tulemast!

Sveiki atvykę!

Laipni lūgti!

Kalosorisate!

Bem-vindo!

Вітаєм Вас!

Üdvözöljük!

Bine ati venit!

Willkommen!

Živijo!

 

Yassou!

 

 

Metsade iseloomustus ja metsatüübid – Poola

         

 

POOLA METSAD,    FORESTS IN EUROPE

 

Tänapäeval katab mets Poolas 9 088 000 hektarit (Riigi Statistika Amet, 31.12.2009), mis moodustab 29,1 % kogu maaalast. Kohe pärast Teist maailmasõda oli metsade osakaal 20,8%. Ka praegu on märgata metsaalade jätkuvat suurenemist.
Omandi järgi on suurim osa avalikul metsal 81,8%, sellest riigimets 77,8%. Omandi jagunemine on esitatud graafikul allpool: 

Ownership structure of forests in Poland (GUS)

 


Bór sosnowyGrąd

Vasakul pool – tüüpilised männimetsad Stare Masiewo ümbrusest-sarnaseid metsi on Poolas 52,6%
Paremal pool – tammevalgepöögi mets Bialowieza Rahvuspargis-moodustavad metsaaladest 47,4%

 


Metsatüüpide struktuuris domineerivad okaspuumetsad, moodustades 52,6% ning lehtmetsad 47,4% kogu metsapindalast. Madalikel ja rikkamatel aladel domineerivad männimetsad, kõrgendikel ja mägedes domineerib jällegi kuusk. Selline ülekaal okaspuuliikidest eriti rikastel kasvukohtadel, tihti monokultuursete puistutena, on saavutatud metsade majandamisel efektiivse lageraiega, selline viis oli populaarne minevikus. Lageraie tähendab küpsete puistute eemaldamist ühe korraga (tihti suure alana) ning uue puistu rajamist kunstlikul viisil (istutades, harva ka külvates). Puistute ümberkujundamist ja loobumist lageraietest on järgitud Poolas viimased 20 aastat. Sarnane trend on ka teistes Kesk-Euroopa riikides.


Lähenedes floora vaatepunktist, tamme-valgepöögi metsades, metsaservades ja lepametsades on kõige huvitavamad taimekooslused.

Grąd Laialehised tamme-valgepöögi metsad esinevad viljakatel liivsavi muldadel. Nad on tihti ääristatud lepametsadega ühelt ning männisegametsadega teiselt poolt. Puurindes võime me enamasti leida tamme, valgepöögi, hariliku pärna. Valgepöök on oluline metsa koostisosa, mis moodustab ülemise rinde. Sellist tüüpi metsades võib leida erinevaid puuliike nagu sarapuu, paakspuu, pihlakas, noored pärnad, tamm ja vaher. Suvel on metsad pimedad, alustaimestik kasvab igal kevadel, enne kui puudele ilmuvad lehed.


 

Łęg

 Ääremetsad on iseloomulikud jõgede ja ojade orgudel. Madal pinnavesi on kõige olulisem faktor. Puistutes me võime näha musta leppa, saart, üksikuid vahtraid, toomingaid ja kuuski.

 

 

 

 

 

 


OlsLepametsade puurindes me võime leida leppasid koos arukase, kuuskede, tamme, saare, vahel ka mõne muu liigiga. Lepametsadele on iseloomulikud üleujutused, mis on põhjustatud pinnaveetaseme tõusust. Kääbuspõõsadtekivad orgudes, kus vesi ei kata üksikuid lapikesi, see on elustikule jällegi väga oluline. Lepametsad hõivavad soiseid madalikke ning alasid kus on takistatud vee äravool.