FORESTS IN EUROPE
Portugali pindala on 92 000 km2 ja rahvaarv umbes 10 miljonit inimest. Maismaa ilm on mõjutatud Vahemerelisest kliimast, tuues endaga kaasa kuivad ja kuumad suved ning vihmased talved. Samuti mõjutab ilma ka parasvöötme makrokliima. Sellised mõjutused on viinud märkimisväärsete klimaatiliste erinevusteni, mida kinnitavad kõrvalekalded tüüpilistest klimaatilistest andmetest (Pereira et al., 2004):
-Aastane keskmine sademete hulk varieerub vahemikus alates vähem kui 400mm Guardiana orus (Lõuna-Portugalis) kuni rohkem kui 3000mm Gerese mägises piirkonnas (Põhja-Portugalis). Keskmine vihmaste päevade arv jääb vahemikku 15-90 päeva.
-Aastane keskmine õhutemperatuur on 6-8 kraadi C Põhja-ja Kesk-Portugalis ja 18-20 kraadi Algarve orgudes (Lõunas), minimaalsed õhutemperatuurid aga -20. kraadist põhjapoolsetes mägedes kuni 8-10 kraadini Algarves.
-Aasta kesmine külmade päevade arv on 2-100. Troopiliste öödega (rohkem kui 20 kraadi) päevade arv jääb vahemikku 2-20.
Selline ökosüsteemide mitmekesisus väikestel aladel, on põhjustanud paljudes piirkondades ökosüsteemides ülemineku, mida seostatakse suure mitmekesisusega. Teisest küljest on Vahemere põllumajandus loonud kõrge looduskaitselise väärtusega elupaiku, millest sõltub mitmete liikide kaitse. Headeks näideteks on „montado“ ja „lameiros“ (Pereira et al.,2004).
Kokkuvõtteks: oma suuruse kohta on Portugal üks Euroopa kõrgeima organismide ja põllumajandusviiside mitmekesisusega riik, aga samal ajal ka üks riikidest, kus mitmekesisus on kõige haavatavam (Pereira et al., 2004).
 | METSADE ISELOOMUSTUS JA METSATÜÜBID Üha rohkem linnastuvas, kunstlikus ning paljudest keskkondlikest mõjudest mõjutatud maailmas, pakuvad metsad palju erinevaid majanduslikult, keskkondlikult, rekreatiivselt ja kultuuriliselt olulisi saadusi ning teenuseid. |
 | ISELOOMULIKUD JA ERANDLIKUD TAIME-JA LOOMALIIGID METSADES Endeemsed ja kohalikud imetajad, kes ei ole ohustatud: euroopa siil (Erinaceus europaeus), mutt ( Talpa occidentalis), euroopa küülik (Oryctolagus cuniculus), pürenee jänes (Lepus granatensis), rebane (Vulpes vulpes), nirk (Mustela nivalis), kivinugis (Martes foina), mäger (Meles meles), metssiga (Sus scrofa), metskits (Capreolus capreolus), punahirv (Cervus elaphus). |
 | LOODUSKAITSE VORMID NAGU RAHVUSPARGID JA NATURA 2000 ALAD Looduskaitseala: "kaitstav ala, mis hõlmab looduslike, poollooduslike ja tehismaastikuid. Väljendab harmoonilist kooskõla inimtegevuse ja looduse vahel. Need pargid hõlmavad bioomi näiteid või looduslikke piirkondi, eesmärgiga säilitada ning hinnata looduslike ja poollooduslike alade tunnuseid ning ökoloogilist mitmekesisust.“ |
 | METSAKORRALDUS
Riigimetsakeskus (AFN) majandab 8% metsa, millest 2% on riigimetsad ning 6% on omavalitsuste ja kogukonna metsad. Portugalis 92% metsadest majandavad 400 000 erametsaomanikku (86%) ja eraettevõtted (6%) [14]. |
© CILP - cilp.lasy.gov.pl
Completed by Joana Bateira
Training and Environmental Education Department
Forestis - Associação Florestal de Portugal
Rua de Santa Catarina nº753
4000 - 454 Porto
Tlf: 222 073 130
Fax: 222 073 139
www.forestis.pt
Bibliography
1. Autoridade Florestal Nacional (2011), Inventário Florestal Nacional 2005, AFN.
2. Idem.
3. Pereira, H.M., T. Domingos, and L. Vicente (editors). 2004. Portugal Millennium Ecosystem Assessment: State of the Assessment Report. Centro de Biologia Ambiental, Faculdade de Ciências da Universiade de Lisboa. 11/02/2011. Available online at http://ecossitemas.org
4./5./6. Autoridade Florestal Nacional (2011). Lista de Espécies de árvores florestais utilizáveis em Portugal [online]. 11/02/2011. Available at http://www.afn.min-agricultura.pt/portal/gestao-florestal/gfs/eafu-pt/?searchterm=espécies
7./8./9./10. Bingre P., Aguiar C., Espírito-Santo D., Arsénio P & Monteiro-Henriques T [Coord.s Cient.] (2007): Guiar de Campo - As árvores e os arbustos de Portugal continental. 462 pp. In vol. IX dea Sande Silva j. [Coord. Ed.] (2007): Colecção Árvores e Florestas de Portugal. Jornal Público/ Fundação Luso-Americana para o Desenvolvimento/ Liga para a Protecção da Natureza. Lisboa. 9 vols.
11. Instituto da Conservação da Natureza e Biodiversidade (2011). O Livro Vermelho dos Vertebrados de Portugal [Online]. 11/02/2011. Available at
http://portal.icnb.pt/ICNPortal/vPT2007/Valores+Naturais/Livro+Vermelho+dos+Vertebrados/?res=1440x900
12. Instituto da Conservação da Natureza e Biodiversidade (2011). Protected Areas [Online]. 11/02/2011. Available at: http://portal.icnb.pt/ICNPortal/vEN2007/O+ICNB/Areas+Protegidas/
13. Instituto da Conservação da Natureza e Biodiversidade (2011). A Rede Natura 2000 em Portugal Continental [Online]. 09/02/2011. Available at:
http://portal.icnb.pt/ICNPortal/vPT2007/O+ICNB/Rede+Natura+2000/Portugal+Continental
14. Torres, Amândio (2011) O sector florestal. EcoEscolas - Seminário Nacional. 4 de Fevereiro, Guarda. Available at: http://www.afn.min-agricultura.pt/portal/outros/noticias/resolveuid/2ba44502a814758e361bbe83168d3b0b
15. Parque Nacional Peneda Gerês (2011). O que é o Parque Nacional Peneda Gerês [Online]. 10/02/2011. Available at: http://www.geira.pt/pnpg/botao_1.html
16. Autoridade Florestal Nacional (2011). Missão e atribuições da AFN [Online]. 10/02/2011. Available at: http://www.afn.min-agricultura.pt/portal/afnqs/estrutura-organizac/missao
17. Autoridade Florestal Nacional (2009). Gestão de combustíveis para protecção de edificações [Online]. 11/02/2011. Available at: http://www.afn.min-agricultura.pt/portal/sensibilizacao/resource/ficheiros/material/Manual-Gestao-Combustiveis-17-08-2009.pdf
